Talverehvid ja naastrehvid Eestis 2026/27: millal kohustuslikud, millal lubatud ja mis maksab rehvivahetus Tallinnas

Talverehvide ja naastrehvide kuupäevad 2026/27 ühes tabelis

Kõik tähtajad tulenevad majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” (lisa 1, koodid 501, 503 ja 507). Määruse lisa 1 uus sõnastus jõustus 1. jaanuaril 2026 ja rehvinõudeid see ei muutnud – hooajal 2026/27 kehtivad samad reeglid, mis 2022/23. aasta talvest saadik. Transpordiamet avaldab igal sügisel meeldetuletuse, kuid ühtegi kuupäeva ei pea eraldi „välja kuulutama”.

• Neljapäev, 1. oktoober 2026 – naastrehvid on lubatud, kui talvised tee- ja ilmastikuolud juba esinevad (erand koodi 507 alusel).
• Neljapäev, 15. oktoober 2026 – naastrehvid on lubatud olenemata ilmast.
• Teisipäev, 1. detsember 2026 – algab talverehvide kohustus: selleks päevaks peavad talverehvid (naast- või 3PMSF-lamellrehvid) all olema.
• Esmaspäev, 1. märts 2027 – talverehvide kohustusliku perioodi viimane päev; alates 2. märtsist tohib sõita suverehvidega, kui teeolud seda lubavad.
• Kolmapäev, 31. märts 2027 – naastrehvide tavalise hooaja viimane päev.
• Reede, 30. aprill 2027 – naastrehvide viimane lubatud päev, kui talvised olud püsivad.
• 1. mai – 30. september – naastrehvid on alati keelatud; lamellrehvidega (naastudeta talverehvidega) tohib sõita aastaringselt.

Millal on talverehvid Eestis kohustuslikud ja kellele?

Talverehvide kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Sel perioodil peavad sõiduautol (M1), kuni 3,5-tonnisel kaubikul (N1), O2-kategooria haagisel (täismass 750 kg kuni 3,5 t) ning kerega L6e- ja L7e-sõidukil olema all talverehvid – kas naastrehvid või naastudeta lamellrehvid. Kohustus järgib kalendrit, mitte ilma: ka kuival teel ja päikesepaistel peavad detsembrist märtsini talverehvid all olema.

Kohustuslik periood on seaduslik miinimum, mitte soovitus rehvivahetuse ajastamiseks. Transpordiamet rõhutab igal sügisel, et rehvid tasub vahetada ilma ja sõiduvajaduse järgi: suverehvi kummisegu kaotab elastsuse ja haarduvuse juba 5–8 kraadi juures. Rehvitööstuse rusikareegel on vahetada siis, kui õhutemperatuur püsib alla +7 °C – see on soovitus, mitte seadus. Kui liigeldakse palju varahommikul, öösel või väiksematel teedel, ei tasu vahetusega venitada. Sama kehtib kevadel – ka pärast 1. märtsi püsib öökülmade tõttu libeduse oht ja Transpordiamet on soovitanud suverehvidele üleminekuga mitte kiirustada.

Kerghaagisele (O1, kuni 750 kg) talverehvi kohustust ei ole, kuid kui sellel on naastrehvid, peavad need olema kõigil ratastel. Mootorrattale (L3e) talverehvi kohustust pole; liinibussidel (M2, M3) kehtib 1. oktoobrist 1. maini 3 mm mustrisügavuse nõue.

Millal on naastrehvid lubatud 2026/27?

Naastrehve tohib Eestis kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Määruse lisa 1 koodi 507 järgi võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Erandit ei kuuluta keegi eraldi välja – ei Transpordiamet ega politsei lülita seda „sisse”. See kehtib siis, kui talvised olud päriselt esinevad; seda hindab juht ise ja kontrolli korral politsei. Kevadised talveolud on Eestis tavalised, seega tasub enne aprillikuist rehvivahetust jälgida ilmaprognoosi.

Naastrehvide kohta kehtib lisareegel: kui M1-, N1-, O1-, O2- või L-kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad need olema kõigil ratastel – ühel teljel naastrehvid ja teisel lamellrehvid ei ole lubatud. Kui O2-haagist vedaval autol on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel; kui vedukil on lamellrehvid, peavad haagisel olema naastudeta talverehvid. Ainus erand on varuratas, mida rehvivigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama – see võib olla naastudeta.

Väljaspool lubatud perioodi naastrehvidega sõitmine on rikkumine, sest naastud kulutavad kuiva teekatet ja tekitavad tänavatolmu. Kui kevadel on teed juba kuivad ja soojad, on mõistlik naastrehvid vahetada niipea, kui öökülmad on lõppenud, isegi kui erandiperiood formaalselt veel kestab.

Milline talverehv on lubatud: 3PMSF-märgis, M+S ja lamellrehvid

Alates 1. detsembrist 2022 tohib sõiduautodel, väikekaubikutel, O2-kategooria haagistel ning kerega L6e- ja L7e-sõidukitel kasutada ainult selliseid naastudeta talverehve, mis vastavad ÜRO eeskirjale nr 117 ja kannavad kolme mäetipu ja lumehelbe tähist (3PMSF ehk Alpine-sümbol). Ainult M+S-märgisega lamellrehv ei vasta enam talverehvi nõudele; naastrehvilt 3PMSF-märgist ei nõuta – sellel piisab M+S-tähisest. Talv 2026/27 on juba viies, mil see nõue kehtib.

Erand kehtib UNECE eeskirjale nr 54 vastavatele maastikurehvidele, mis on tähistatud professionaalse maastikurehvi sümboliga „POR” – neil 3PMSF-märgist ei nõuta. Transpordiamet soovitab lamellrehvi valides eelistada rehve, millel on lisaks 3PMSF-märgisele ka jäähaarduvuse piktogramm: sellised rehvid on mõeldud põhjamaisesse kliimasse ja läbinud haarduvuskatsed jääl. Seadus sõnu „põhjamaine” ega „Skandinaavia” ei kasuta – õiguslik nõue on ainult 3PMSF.

Nõude eesmärk oli kõrvaldada liiklusest Kesk-Euroopa tüüpi M+S-lamellrehvid, mida leidus sageli Saksamaalt ja mujalt toodud kasutatud autodel. Kui ostsid auto välismaalt, vaata rehvide küljed enne detsembrit üle. Naastrehvi ja lamellrehvi valik sõltub sõidustiilist: naastrehv annab parima haarduvuse jääl ja hooldamata maanteel, lamellrehv on vaiksem ja sobib hästi Tallinna linnaliiklusse, kus tänavaid lükatakse ja soolatakse.

Kui sügav peab talverehvi muster olema?

Talverehvi mustri jääksügavus peab talverehvide kohustuslikul perioodil (1. detsember – 1. märts) olema vähemalt 3 mm (määruse lisa 1 kood 503). Muul ajal – näiteks naastrehvidega oktoobris või märtsis – ja suverehvidel on sõiduautode ja kaubikute seaduslik miinimum 1,6 mm. Need on seaduslikud piirid, mitte soovitused: 3 mm juures on talverehvi haarduvus lumel ja lörtsis juba tuntavalt halvem kui uuel rehvil, ja rehvitöökojad soovitavad talverehvid välja vahetada umbes 4 mm juures.

Mõõda kõik neli rehvi, mitte ainult ühte – kulumine on harva ühtlane ja miinimum kehtib iga rehvi kohta. Mustri sügavust saab mõõta odava mõõdikuga või lasta seda kontrollida rehvivahetuse ajal: korralik töökoda ütleb, kui palju mustrit igal rehvil alles on. Kontrolli ka rehvi vanust: DOT-koodi neli viimast numbrit näitavad tootmisnädalat ja -aastat, ning üle kuue aasta vanused talverehvid tasub kriitilise pilguga üle vaadata, isegi kui muster on ilus.

Trahv vale rehvidega sõitmise eest 2026

Eraldi „rehvitrahvi” seaduses ei ole. Nõuetele mittevastavate rehvidega sõiduk ei vasta tehnonõuetele ja seda karistatakse üldjuhul liiklusseaduse § 242 lõike 1 alusel: rahatrahv on kuni 20 trahviühikut ehk kuni 160 € (alates 1. jaanuarist 2025 on üks trahviühik 8 €). Lühimenetluses on selle rikkumise mõjutustrahv 40 €. Kui vale rehvidega tekitati liiklusoht (§ 242 lõige 2), võib karistuseks olla kuni 100 trahviühikut ehk kuni 800 € või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Kuni 800 € trahv on võimalik ka siis, kui sõidad autoga, millega rikke tõttu ei tohi omal jõul sõita – näiteks kui rehvi koord on nähtav.

Politsei pöörab rehvidele kõrgendatud tähelepanu just detsembri alguses ja kevadel pärast 30. aprilli. Ilmselge ohu korral võib politsei keelata sõidukiga edasisõidu, mis tähendab kohapeal puksiiri tellimise kulu. Suurem risk on siiski liiklusõnnetus: suverehvidega on pidurdusteekond libedal teel kordades pikem ja pärast avarii tuleb selgitada, miks sõiduk nõuetele ei vastanud.

Liikluskindlustus ja kasko: mida vale rehvid muudavad

Liikluskindlustus hüvitab kannatanu kahju alati – ka siis, kui süüdlasel olid all suverehvid. Sobimatud rehvid ei ole liikluskindlustuse seaduses nende aluste hulgas, mille puhul kindlustusandja võib väljamakstud hüvitise juhilt tagasi nõuda (tagasinõude alused on näiteks tahtlus, joobes juhtimine, sündmuskohalt lahkumine või kiiruse ületamine 41 km/h ja rohkem). Sinu enda auto remonti liikluskindlustus aga ei kata, kui sina olid süüdi.

Kaskos on rehvidel suurem tähtsus. Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee toob otse välja, et kaskohüvitist ei pruugita maksta, kui autol olid avarii põhjustamise ajal all suverehvid, kuid seaduse järgi kehtis juba talverehvide kohustus; samuti on kaskotingimustes tavaliselt välistus kulunud rehvidest tekkinud kahjule. Võlaõigusseaduse järgi saab kindlustusandja sellisele rikkumisele tugineda ainult siis, kui rikkumine oli süüline ja mõjutas kahju tekkimist või suurust – seega plekimõlkimine parklas seisva autoga ei jää tõenäoliselt suverehvide pärast hüvitamata, kuid libedal teel teelt väljasõit võib jääda. Loe lähemalt juhendist kasko ja liikluskindlustus: kuidas remont pärast avariid toimub.

Soome või muu välisriigi numbrimärgiga auto Eestis

Välisriigi numbrimärgiga auto peab Eestis sõites vastama Eesti rehvinõuetele. Soome, Läti või Saksa autoga Tallinnas liigeldes kehtivad seega Eesti kohustuslik talverehviperiood 1. detsembrist 1. märtsini (sel ajal ka mustri miinimum 3 mm), 3PMSF-nõue lamellrehvidele ja naastrehvide kuupäevad. Politsei kontrollib rehve ka välisriigi numbriga autodel ja trahvib samadel alustel.

Soome reeglid erinevad Eesti omadest – seal ei ole kindlat kalendrikohustust nagu Eestis, vaid talverehvide kasutamine sõltub talvekuudel ilmast ja teeoludest. Pehmel detsembril võib Soome auto Soomes seaduslikult suverehvidega sõita, aga Helsingist laevaga Tallinna tulles peavad detsembrist märtsini talverehvid all olema ilmast olenemata. Enne Soome sõitu kontrolli sealseid nõudeid Traficomi lehelt ja Eestisse tulles arvesta Eesti kalendriga.

Sama kehtib Eestisse toodud kasutatud autodele: Kesk-Euroopast tulnud autol on sageli all ainult M+S-märgisega lamellrehvid, mis Eestis 1. detsembrist talverehvina ei kehti. Kontrolli rehvide külgi enne, kui auto Eestis registreerid ja talve vastu lähed.

Rehvivahetuse hind Tallinnas 2026: mis maksab ja millest hind sõltub

Alljärgnevad vahemikud põhinevad Tallinna rehvitöökodade avalikel hinnakirjadel seisuga oktoober 2026 (ABCabi Nõmmel, Rehvitakso ja Bosch Car Service Kadaka teel, Kummid24 ja Kummispets Mustamäel, Fix Wheels Kristiines, Laagri Autoteenindus, AutoTallinn Peetris). Hinnad sisaldavad käibemaksu. Hind sõltub ennekõike velje suurusest, sõiduki tüübist (sõiduauto, maastur, kaubik), runflat-rehvidest ja sellest, kas rehvid on juba velgedel. Enamik töökodasid pakub püsikliendile 10% soodustust ja mitu töökoda annab online-broneeringuga soodsama hinna.

• Nelja rehvi täisvahetus (rehvid tõstetakse velgedelt ümber, tasakaalustus hinnas), sõiduauto 13–16": 55–65 €; 17–18": 65–80 €; 19–20": 75–95 €; 21–22": 89–105 €.
• Rehvid velgedel (ratta vahetus koos tasakaalustusega), sõiduauto: 45–65 €; ilma tasakaalustuseta 30–50 €.
• Maastur, kaubik ja väikebuss: tavaliselt 5–15 € kallim kui sõiduauto sama velje suurusega; runflat-rehvi montaažile lisandub mõnes töökojas 7 €.
• Ühe rehvi täisvahetus: 18–30 € olenevalt velje suurusest; ühe ratta tasakaalustamine 7–12 €.
• Rehvihotell (nelja rehvi hooajaline hoiustamine): 39–60 € hooaeg; velgedel rehvide hoiustamine ja pesu-tasakaalustusega paketid 49–75 €.
• Rehviparandus: 10–25 € rasvanööri või paigaga, 25–45 € seenparandusega seestpoolt; rehvi utiliseerimine 3–6 € tükk.
• Mobiilne rehvivahetus Tallinnas: väljakutse alates 45 €; auto järeletulek ja tagasitoomine Tallinna piires 25 €.
• Rehvirõhuandur (TPMS) koos programmeerimisega: umbes 50–55 € tükk.

Millal broneerida rehvivahetus Tallinnas?

Rehvitöökodade suurim tipp on Tallinnas oktoobri keskpaigast novembri lõpuni ning kevadel märtsi lõpust aprilli lõpuni. Kes ootab esimese lumeni, satub järjekorda ja maksab tihti ka tipuaja hinda. Mõistlik on aeg kinni panna juba septembri lõpus või oktoobri alguses, et saada sobiv aeg 15. oktoobri kandis, ja kevadel jälgida ilmaprognoosi: kui öötemperatuurid püsivad plusspoolel, on aeg suverehvide jaoks. Rehvitöökojad ise märgivad, et oktoobris ja novembris täituvad ajad kiiresti.

Kui sõidad pikki vahemaid, erinevat liiki teedel või varahommikul, vaheta rehvid varem; kui liigud peamiselt päeval linnas, on rohkem paindlikkust, kuid libeduse tekkides on ka linnas suverehvidega pidurdusteekond pikem. Rehvivahetus on ühtlasi hea aeg lasta kontrollida pidurite seisukorda ja sildade reguleeringut – vale kokkujooks kulutab rehve ebaühtlaselt. Mida need tööd Tallinnas maksavad, vaata juhendist autoremondi hinnad Tallinnas 2026.

BipFixis saad kirjeldada auto, rehvimõõdu ja soovitud aja ning saada rehvivahetuse ja rehvihotelli hinnapakkumised mitmelt Tallinna töökojalt korraga – autojuhile on see tasuta ja pakkumisi saad enne broneerimist rahulikult võrrelda.

Kontrollnimekiri enne rehvivahetust ja selle ajal

• Mustri jääksügavus igal rehvil eraldi – talverehvil seaduslik miinimum 3 mm, ohutuks talveks pigem 4 mm või rohkem.
• 3PMSF-märgis lamellrehvi küljel; ainult M+S ei ole piisav. Eriti tasub seda kontrollida välismaalt toodud autol.
• Rehvi vanus DOT-koodi järgi ja praod rehvi küljel – vana kõva kumm ei haardu ka piisava mustriga.
• Naastude arv ja seisukord naastrehvil: kui suur osa naastudest on kadunud, kaotab rehv jääl eelise.
• Ebaühtlane kulumine – kui rehv on ühest servast rohkem kulunud, on põhjus tavaliselt rataste suunangus või veermikus.
• Rehvirõhk – külmaga rõhk langeb, kontrolli pärast vahetust ja edaspidi umbes kord kuus.
• Velje poltide pingutusmoment pärast vahetust; paljud töökojad soovitavad mõne päeva pärast üle kontrollida.
• Rehvide tasakaalustus, kui roolis on vibratsioon; küsi, kas tasakaalustus on täisvahetuse hinnas (enamasti on).
• Hinnapakkumises: velje suurus, sõiduki tüüp, kas rehvid on velgedel, kas lisandub kulumaterjal (kleepraskused, ventiilid) ja mis maksab rehvihotell.
• Suverehvide hoiustamine kodus: jahedas, pimedas ja kuivas kohas, veljel rehvid lapiti või riputatult, ilma veljeta püsti.

Korduma kippuvad küsimused