Kasko ja liikluskindlustus: kuidas remont toimub pärast avariid

Kumb kindlustus maksab: liikluskindlustus või kasko?

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus: see ei kindlusta sinu autot, vaid kahju, mille sina teistele tekitad – teise sõiduki, vara ja inimeste vigastused. Kui õnnetuse põhjustas teine juht, remonditakse sinu auto tema liikluskindlustuse arvelt. Kui süüdi olid sina, liikluskindlustus sinu auto remonti ei hüvita (hüvitatakse ainult sinu ravikulu raviasutuses).

Kaskokindlustus on vabatahtlik ja katab sinu enda auto kahju olenemata süüst: avarii, vargus, vandalism, klaasikahju, loomale otsasõit, loodusõnnetus. Liisingus auto puhul nõuab liisinguandja kaskot peaaegu alati. Kasko tingimused, omavastutus ja välistused erinevad seltsiti, seega kehtib alati sinu leping, mitte üldine reegel.

Praktikas on levinud kolm olukorda: (1) süüdi on teine juht – remont liikluskindlustusest, omavastutust pole; (2) süüdi oled sina või põhjustaja on teadmata – remont kaskost koos omavastutusega, kaskota omal kulul; (3) mõlemad on osaliselt süüdi – kahju jagatakse. Esimesed sammud sündmuskohal on kõigil juhtudel samad; need on juhendis liiklusõnnetus Eestis: mida teha pärast avariid.

Esimesed 24 tundi: teade, fotod ja auto säilitamine

• Vormista õnnetus sündmuskohal: digitaalselt avarii.lkf.ee kaudu (eesti, vene ja inglise keeles) või paberil liiklusõnnetuse teatega; vigastuste, lahkarvamuse või puuduva osalise korral kutsu politsei (112).
• Teata kindlustusandjale viivitamata – nii kahju põhjustaja kui ka kannatanu peavad seda tegema. Kirjalik teade (e-kiri, iseteenindus, avarii.lkf.ee) loetakse ühtlasi kahju hüvitamise nõudeks.
• Pildista kahjustused ja sündmuskoht enne sõidukite liigutamist; LKF soovitab fotosid või videot ka siis, kui vormistate õnnetuse ise.
• Hoia autot võimalikult õnnetusjärgses seisundis, kuni kindlustusandja on selle üle vaadanud – kuid mitte kauem kui seitse kalendripäeva pärast teatamist (kindlustusandja kirjalikul palvel 15 päeva). Ära alusta remonti enne ülevaatust või kirjalikku luba.
• Kui auto ei ole sõidukorras, lepi kindlustusandjaga kokku puksiir ja seisukoht – kasko katab äratoimetamise kulu tavaliselt piirmäära ulatuses.

Liikluskindlustuse kahju samm-sammult, kui süüdi on teine juht

1. Vali, kellele nõue esitada. Alates 2015. aastast võib kannatanu nõuda sõidukikahju hüvitamist kas kahju põhjustaja kindlustusandjalt või oma liikluskindlustuse andjalt; hüvitamise mõttes on mõlemad samaväärsed ja seltsid arveldavad hiljem omavahel. Oma kindlustusandja ei käsitle nõuet, kui kahjust teatatakse rohkem kui 30 päeva pärast õnnetust, õnnetus ei toimunud Eestis, mõne sõiduki põhiasukoht pole Eesti või asjaolud (sh süü) on vaidluses. Kui oled ühelt seltsilt otsuse saanud, ei saa sama nõuet teisele uuesti esitada.

2. Kindlustusandja selgitab asjaolud ja kahju suuruse. Ta peab vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval teatamisest; kui see ei õnnestu, peab ta mõjuvat põhjust ja uut tähtaega kirjalikult selgitama. Hüvitamisest keeldumist peab ta põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3. Remondiettevõtte valib kannatanu. LKF-i selgituse järgi on kahju kannatanul õigus valida talle sobiv autoremondiettevõte; kindlustusandja võib soovitada oma koostööpartnerit, kuid kannatanu on valikus vaba. Kindlustusandja hüvitab mõistlikud kulud kindlustusjuhtumi-eelse olukorra taastamiseks. Kui sinu valitud töökoja kalkulatsioon ületab tema hinnangul mõistlikke kulusid, võib ta viia auto hinnangu saamiseks enda nimetatud ettevõttesse või hüvitada remondi mõistlikus mahus ja ülejäänu jääb sinu kanda – just seepärast tasub võtta mitu pakkumist ja võrrelda neid enne kinnitamist.

4. Remondileping ja garantiikiri. Taastusremondi korraldab kannatanu ise: tema tellib töö ja sõlmib töökojaga lepingu. Et nii sina kui ka töökoda oleksite kindlad, et arve saab makstud, väljastab kindlustusandja töökojale garantiikirja, et tasub remondi maksumuse sinu eest. Kindlustusandja ei pea remonti ise korraldama – tema abistamiskohustus piirdub remondikohtade soovitamisega.

5. Osad ja kvaliteet. Kindlustusjuhtumis kahjustatud osa taastatakse, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, muidu asendatakse kvaliteetse varuosaga, mis on asendatavaga sama kulunud; kui kasutatud osa pole saada, kasutatakse uut. Osi, mille kahjustus ei tulene õnnetusest, kindlustus ei hüvita. Kui remont ei ole kvaliteetne, pöördu esmalt remondi tegija poole; kui auto taastati kindlustusandja määratud või soovitatud töökojas, vastutab kvaliteedi eest ka kindlustusandja, sinu enda valitud töökoja praagi eest kindlustusandja ei vastuta.

6. Raha asemel remont. Hüvitist makstakse rahas ainult siis, kui sõiduk on hävinud (remont pole võimalik või on ebamõistlikult kulukas) või kui kindlustusandja ja kannatanu on rahas hüvitamises kokku leppinud – LKF nimetab sellist kokkulepet erandlikuks. Praktikas on seltsid valmis rahas maksma väikese kahju korral, mis ei nõua pleki- ega värvitöid või millega auto läbiks tehnoülevaatuse. Hävinud auto puhul hüvitatakse uue samaväärse sõiduki soetamise mõistlik kulu või auto väärtus.

Mida liikluskindlustus veel hüvitab: asendusauto, väärtuse vähenemine, käibemaks

LKF on avaldanud liikluskindlustuse kahju hüvitamise metoodikad, mis kehtivad alates 1. detsembrist 2024 toimunud õnnetustele. Nende järgi on kannatanul remondi ajaks õigus nõuda samaväärse asendusauto kulude hüvitamist või, kui asendusautot ei kasutata, saamata jäänud kasutuseelise hüvitist (võlaõigusseaduse § 132 lg 4). Samuti võib nõuda auto väärtuse vähenemise hüvitist, kui autot ei saa taastada endisesse seisukorda või taastatud auto turuväärtus on remondi tõttu väiksem (VÕS § 132 lg 3) – Finantsinspektsiooni tarbijaveebi järgi hüvitatakse väärtuse vähenemine raskete kahjustuste korral.

Käibemaks hüvitatakse eraisikule, kes remondiarve käibemaksu ise maksab. Käibemaksukohustuslasest ettevõtte autole, mille remondikulu on seotud maksustatava käibega, käibemaksu ei hüvitata, sest ettevõte saab selle riigilt tagasi (liikluskindlustuse seaduse § 26). Sel juhul maksab kindlustusandja töökojale arve ilma käibemaksuta ja käibemaksu osa tasub ettevõte ise.

Liikluskindlustus ei hüvita süüdlase enda auto kahju, saamata jäänud tulu (peale isikukahju) ega kahju, mille tekitas teisele sõidukile tundmatuks jäänud sõiduk.

Kui süüdlasel polnud kindlustust, ta põgenes või on välismaalt: LKF

Kui kahju põhjustas kindlustamata sõiduk, millel pidi liikluskindlustus olema, hüvitab kannatanule kahju Eesti Liikluskindlustuse Fond. Kui põhjustaja jäi tuvastamata (näiteks parklas põgenenud auto), hüvitab LKF isikukahju, kuid sõiduki enda kahjustusi tundmatu sõiduki puhul ei hüvitata – siis katab oma auto remondi ainult kasko. Välismaa sõiduki põhjustatud kahju käsitleb selle kindlustusandja korrespondent Eestis või LKF.

Hoiatus ka vastupidises suunas: kui sinu auto on liikluskindlustuseta olnud üle aasta, rakendub sundkindlustus, ja sundkindlustuse ajal põhjustatud õnnetuse puhul jääb sinu kanda 640 euro suurune omavastutus. Kindlustuse kehtivust saab kontrollida LKF-i lehel registreerimismärgi järgi.

Kaskoremont samm-sammult

1. Kahjuteade ja fotod. Teata oma kindlustusandjale lepingus toodud korras (rakendus, iseteenindus, e-kiri) esimesel võimalusel ja soovitavalt kirjalikult – hilinemisel võib selts hüvitist vähendada või keelduda. Lisa fotod, juhtumi kirjeldus ja võimalusel juba remondipakkumine või töökoja andmed; LKF-i ja kindlustusvahendajate selgituste järgi kiirendab see menetlust kõige rohkem. Varguse, vandalismi ja tulekahju korral teata ka politseile.

2. Remondikoht. Finantsinspektsiooni tarbijaveebi järgi jätab kindlustusselts endale reeglina õiguse määrata ja kinnitada remondifirma, kus sõiduk remonditakse, ning valida hüvitamise viisi (remont, rahaline hüvitis). Tavaline käik on, et selts suunab sind oma koostööpartneri juurde või palub minna otse partnertöökotta, kes täidab paberid sinu eest. Mitu seltsi lubab remonti ka väljaspool partnereid: näiteks ERGO kirjutab, et ei takista remonti oma partneritest väljaspool, kuid sel juhul ei pruugi kõik kulud kuuluda hüvitamisele, kui valitud töökoja pakkumine on põhjendatud kahjust kallim. Lisakaitse „remont margiesinduses” (näiteks Ifi tingimustes) tagab remondi margiesinduses ka pärast garantiiaja lõppu – ilma selleta võib selts eelistada sõltumatut partnerit ja vanemal autol kasutatud originaalosi või B-kategooria varuosi.

3. Omavastutus. Omavastutus on osa kahjust, mille maksad ise, ja see arvatakse hüvitisest maha. See võib olla kindel summa või protsent (minuraha.ee näitel 125 € või 10%); Ifi kaskos saab valida 200, 300 või 400 €, ja ERGO pakub 100 € võrra väiksemat omavastutust mitme lepinguga kliendile. Klaasi parandusel on omavastutus sageli 0 €, klaasi vahetusel kehtib põhi- või eraldi klaasiomavastutus. Väikese kahju puhul arvuta, kas remont omavastutusest üldse suurem on – selle alla jäävat kahju selts ei hüvita.

4. Asendusauto. Asendusauto on kaskos lisakaitse, mitte vaikimisi õigus. If annab asendusauto koostööpartneri juurest kuni 60 päevaks või selle asemel päevaraha 30 €/päev (Lux+ paketis 60 €/päev) kuni 7 päeva eest; ERGO lisakaitsega kuni 60 päevaks kindlustusperioodi jooksul. Minuraha.ee toob näiteid, kus asendusautot hüvitatakse 15 või 30 päeva eest ja esimesed 3–4 päeva jäävad omavastutuseks – vaata oma lepingust.

5. Otsus ja hüvitamine. Kindlustusselts peab kahju hüvitama kohe, kui hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud on lõpetatud; kui selts ei ole ühe kuu jooksul teatamisest toiminguid lõpetanud, võib võlaõigusseaduse järgi nõuda kohustuse arvel raha maksmist summas, mida selts minimaalselt peaks maksma. Tähtaja kulgemine peatub, kui viivitus on sinu põhjustatud (näiteks tõendid on esitamata). Uue auto puhul kehtib uusväärtuskindlustus tavaliselt ühe aasta või kindla läbisõiduni ja rakendub, kui remondikulu ületab 50–65% auto esmamüügihinnast.

Millal kasko hüvitist vähendab või sellest keeldub

• Juht oli joobes, ületas oluliselt kiirust, lahkus sündmuskohalt või tal puudus juhtimisõigus – need on tavalised üldised välistused.
• Auto tehniline seisund ei vastanud nõuetele: minuraha.ee toob välja, et hüvitist ei pruugita maksta, kui avarii ajal olid all suverehvid, kuigi seaduse järgi kehtis talverehvide kohustus (1. detsember – 1. märts), ning välistus kulunud rehvidest või puudulikust remondist tekkinud kahjule. Vaata ka juhendit talverehvid Eestis 2026/27.
• Auto oli lukustamata, aknad lahti, signalisatsioon ei töötanud või võtmed jäeti hooletusse – varguskahju välistus.
• Kindlustusjuhtumist teatati hilinemisega või sõidukit ei näidatud seltsile ette.
• Kahju tekkis suletud alal (lennuväli, karjäär, mitteametlik jäätee) või tahtlikult.
• Lepingueelsed fotod puuduvad: If ootab pärast lepingu sõlmimist 3 tööpäeva jooksul auto fotosid; ERGO nõuab välismaal esmaregistreeritud autol tehnilise korrasoleku kinnitust enne kahju toimumist.

Kuidas remondipakkumist kindlustusjuhtumi korral võrrelda

Kindlustusandja kalkulatsioon ja töökoja pakkumine erinevad sageli kolmes kohas: kas kahjustatud osa taastatakse või vahetatakse, kas osa on uus originaal, kasutatud originaal või asendusosa, ning mitu normtundi värvimine ja kokkupanek võtab. Küsi mõlemalt poolelt kalkulatsioon ridade kaupa ja lase töökojal selgitada, miks ta vahetaks osa, mille selts taastaks – LKF-i näidete järgi taastatakse põrkeraud, uks või tiib lihtsa pinnadeformatsiooni korral ja vahetatakse ulatusliku kahjustuse või topeltpleki puhul.

BipFixis saad avarii registreerida lehel /emergencia, lisada fotod ja saada remondipakkumised mitmelt Tallinna töökojalt – nii on sul kindlustusandja kalkulatsiooni kõrvale panna sõltumatud pakkumised, kui vaidled mõistliku kulu üle või valid liikluskindlustuse kahju puhul töökoda ise. Kuidas pakkumisi lugeda, selgitab juhend kuidas võrrelda autoremondi hinnapakkumisi, ja kuidas töökoda valida, juhend kuidas valida autotöökoda Tallinnas.

Kui kindlustusandjaga tekib vaidlus

Esmalt küsi seltsilt kirjalikku põhjendust (keeldumine peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) ja esita oma vastuväide koos tõenditega – fotod, sõltumatud pakkumised, eksperdihinnang. Liikluskindlustuse vaidluse saab viia LKF-i juures tegutsevasse kindlustuse lepitusorganisse; lepitus on kannatanule tasuta ja LKF-i lehel on avaldatud näiteid lepitustest. Kaskovaidluse puhul on samuti võimalik lepitusorgan ning Finantsinspektsioonile saab esitada kaebuse, mille alusel inspektsioon teeb seltsile järelepärimise ja kontrollib tegevuse seaduslikkust, kuigi ta üksikvaidlust ise ei lahenda. Viimane võimalus on kohus.

Tarbijana vali kindlustusselts kogu lepingu, mitte ainult makse järgi: Finantsinspektsioon soovitab võrrelda enne kasko sõlmimist vähemalt kolme seltsi tingimusi, sealhulgas remondikoha valikut, omavastutust, asendusautot ja välistusi – just need otsustavad, kuidas remont pärast avariid päriselt käib.

Korduma kippuvad küsimused