Tehnoülevaatus Eestis: kui tihti, kus ja mida kontrollitakse

Kui tihti tuleb sõiduk tehnoülevaatusele viia?

Ülevaatuse sagedus sõltub sõiduki kategooriast ja vanusest. Transpordiameti avaldatud tähtajad on järgmised (esimene tähtaeg arvestatakse esmaregistreerimisest, edasised viimasest ülevaatusest):

• Sõiduautod (M1) ja mootorrattad (L3e, L4e, L5e, L6e, L7e): esimene ülevaatus 48 kuu möödumisel esmaregistreerimisest; kasutatud sõiduk alla 10 aasta iga 24 kuu järel; üle 10 aasta vana sõiduk iga 12 kuu järel.
• Kaubikud (N1): esimene ülevaatus 24 kuu möödumisel, edaspidi iga 12 kuu järel.
• Kerghaagised (O1): esimene ülevaatus 48 kuu möödumisel, edaspidi iga 24 kuu järel.
• Veoautod ja raskemad haagised (N2, N3, O2, O3, O4): 12 kuu möödumisel esmaregistreerimisest ja edaspidi iga 12 kuu järel.
• Bussid (M2, M3): 12 kuu möödumisel ja edaspidi iga 12 kuu järel; üle 10 aasta vanad bussid iga 6 kuu järel.
• Vanasõidukid: 48 kuu möödumisel vanasõidukina tunnustamisest või viimasest ülevaatusest; enne 1973. aastat esmaregistreeritud sõidukil 12 aastat tunnustamisest.

Millal ülevaatusele minna: kahe kuu reegel

Ülevaatuse tulemusena määratakse sõiduki järgmise ülevaatuse kuu ja aasta. Kui viid sõiduki korralisele ülevaatusele kahe kuu jooksul enne määratud aega, loetakse see esitatuks määratud ajal ja järgmine tähtaeg arvestatakse senise ülevaatuse lõppemisest – varem minek ei „söö” kehtivusaega ära. Sama kehtib, kui sõiduk esitatakse kahe kuu jooksul pärast tähtaja lõppu: järgmine aeg arvestatakse ikkagi senise lõppemisest.

Kehtivat ülevaatuse tähtaega saab kontrollida Transpordiameti e-teeninduses sõiduki registreerimismärgi järgi. Tähtaeg on kirjas ka liiklusregistris ja registreerimistunnistusel, kui sinna on kanne tehtud.

Kes ei pea tehnoülevaatust läbima?

Korralisele perioodilisele ülevaatusele ei pea esitama mopeede (L1e, L2e), maastikusõidukeid nagu ATV-d ja mootorsaanid (MS1, MS2) ega põllumajanduslikke liikurmasinaid, mille registreerimistunnistusel on vastav märge. Liiklusseaduse § 73 lõike 2 järgi ei pea kehtivat ülevaatust omama ka üksnes väikesaarel kasutatav mootorsõiduk ja haagis. Sõiduki omanik ja vastutav kasutaja peavad siiski alati tagama, et sõiduk on tehniliselt korras.

Kus tehnoülevaatust tehakse ja mida kaasa võtta?

Ülevaatust teevad Transpordiametiga halduslepingu sõlminud ülevaatuspunktid. Sõiduki võib olenemata registreerimiskohast viia mistahes ülevaatuspunkti, millel on õigus kontrollida selle kategooria sõidukeid – Tallinnas ja Harjumaal on neid kümneid, täielik nimekiri on Transpordiameti lehel. Korduvülevaatuseks tuleb sõiduk viia samasse punkti, kus korduvülevaatus määrati.

Kaasa tuleb võtta sõiduki registreerimistunnistus või selle B-osa; erakorralise ülevaatuse korral ka liiklusjärelevalve väljastatud kontrollkaart, vanasõidukil tunnustamise akt ja taksol taksomeetri kohandamistunnistus. Ülevaatusel kontrollitakse ka kohustuslikku lisavarustust:

• Tõkiskingad (v.a L-kategooria sõidukil).
• Ohukolmnurk (v.a L-kategooria sõidukil ja haagisel).
• Tulekustuti: kuni 3,5 t täismassiga M1/N1 sõidukil üks vähemalt 1 kg kustutusainega kustuti.
• Esmaabivahendid, kui tegemist on ettevõtte sõidukiga (töökoht) või ühissõidukiga.

Mida tehnoülevaatusel kontrollitakse?

Korralise ülevaatuse töömahu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord”. Selle § 8 järgi kontrollitakse kohustuslikult sõiduki registriandmeid ning määruse lisas 4 loetletud osi, seadmeid ja varustust järgmistes valdkondades:

• Identifitseerimine – VIN-kood, registreerimismärgid ja andmete vastavus liiklusregistrile.
• Pidurisüsteem – pidurdusjõud, tasakaal telgede vahel, seisupidur, torud ja voolikud.
• Juhtimisseade – rool, roolilatt, roolivõimendi, lõtkud.
• Nähtavus – esiklaasi praod ja kiled, klaasipuhastid, peeglid.
• Tuled, helkurid ja elektriseadmed – kõigi tulede töö ja värv, tulede kõrgus, aku ja juhtmestik.
• Veermik ja vedrustus – rehvid, veljed, amordid, vedrud, õõtshoovad, laagrid.
• Raam, kere ja sellele kinnituvad osad – korrosioon kandvates osades, kere kinnitused, haakeseade.
• Muu varustus – turvavööd, signaal, kohustuslik lisavarustus, eCall-süsteem sõidukitel, millel see peab olema.
• Saaste – heitgaasid, müra, kütuse- ja õlilekked.

Ülevaatuse tulemus: korras, korduvülevaatus või sõitmiseks kõlbmatu

Rikked jagunevad kolme raskusastmesse. Väheolulise rikke puhul on otsus „tehniliselt korras”: puudus kantakse kontrollkaardile ja omanik peab selle esimesel võimalusel kõrvaldama, kuid korduvülevaatusele minema ei pea. Olulise rikke puhul on otsus „esitada korduvülevaatusele”: sõiduk loetakse kuni vea kõrvaldamiseni nõuetele mittevastavaks, kuid sellega tohib liikluses osaleda kuni kehtiva korralise ülevaatuse lõpuni ja 30 päeva pärast seda – või 30 päeva, kui kehtivat ülevaatust polnud – kuid mitte kauem kui 60 päeva korduvülevaatuse määramisest.

Ohtliku rikke puhul on otsus „omal jõul sõitmiseks kõlbmatu”: sõidukiga ei tohi liikluses osaleda; pärast vea parandamist tohib sellega sõita ainult lühimat teed pidi ülevaatuspunkti. Korduvülevaatus tehakse samas ülevaatuspunktis, kus see määrati, ja sõiduk tuleb sinna esitada eespool nimetatud tähtaja jooksul. Kui tähtaeg möödub, ei tohi sõidukiga enam liikluses osaleda enne, kui ülevaatus on uuesti läbitud.

Levinumad põhjused, miks auto ülevaatust ei läbi, ja kuidas valmistuda

Suur osa korduvülevaatustest tuleb pisiasjadest, mida saab enne ülevaatust ise või töökojas odavalt korda teha. Käi enne ülevaatust läbi vähemalt see nimekiri:

• Kõik tuled töötavad ja on õiget värvi: lähi- ja kaugtuled, suunatuled, pidurituled, numbrituli, tagumine udutuli; katkine pirn on üks sagedasemaid puudusi.
• Esiklaasil pole juhi vaateväljas pragusid ja klaasipuhastid ei jäta triipe; pesuvedelikku on paagis.
• Rehvide muster on üle miinimumi (suverehvil 1,6 mm, talverehvil 3 mm), rehvid on ühel teljel sama tüüpi ja ilma kahjustusteta, rõhk on paigas.
• Pidurid ei tõmba küljele, seisupidur hoiab; kulunud klotsid ja kettad tasub vahetada enne, mitte pärast ülevaatust.
• Roolis ja vedrustuses pole lõtku ega kolinat; amordid ei leki.
• Summuti on terve ja mootor ei suitseta; heitgaaside kontroll ebaõnnestub sageli hooldamata mootori või vigase lambdaanduri tõttu.
• Kere kandvates osades pole läbiroostetanud kohti; numbrimärgid on loetavad ja korralikult kinnitatud.
• Turvavööd lukustuvad ja tõmbuvad tagasi, helisignaal töötab, armatuurlaual ei põle rikketulesid (ABS, turvapadi, mootor).
• Kohustuslik varustus on kaasas: tõkiskingad, ohukolmnurk, tulekustuti, mis pole aegunud.

Mis juhtub, kui tehnoülevaatus on aegunud?

Liiklusseaduse § 73 järgi peab liikluses kasutatav mootorsõiduk olema tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tähtaja möödumisel kaotab sõiduk kehtivatele tehnonõuetele vastavuse ja sellega ei tohi liikluses osaleda. Ülevaatuse mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest näeb liiklusseaduse § 207 ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (bussi või üle 3500 kg täismassiga veoauto puhul kuni 300 trahviühikut või arest); sama karistus ähvardab § 208 järgi omanikku, kes sellise sõiduki juhtima lubab. Karistusseadustiku § 47 järgi on trahviühik alates 1. jaanuarist 2025 8 eurot, seega on sõiduauto puhul maksimumtrahv 800 eurot.

Kui ülevaatus on aegunud, on kõige kindlam viia auto ülevaatuspunkti treileriga või puksiiriga, või leppida kokku erakorraline lahendus ülevaatuspunktiga. Ka kindlustuse ja liiklusregistri toimingute puhul võib aegunud ülevaatus tekitada probleeme, seega ära lase tähtajal mööda minna – kahe kuu reegel lubab minna varem ilma kehtivusaega kaotamata.

Remont enne ülevaatust: küsi hinnapakkumised

Kui tead, et autol on puudusi – kulunud pidurid, lekkivad amordid, roostes summuti –, tasub need enne ülevaatust korda teha ja säästa korduvülevaatuse aeg ja tasu. BipFixis saad kirjeldada, mida on vaja teha, ja küsida hinnapakkumisi Tallinna töökodadelt. Kui ülevaatus on juba läbitud ja kontrollkaardil on puuduste loetelu, lisa see pakkumise küsimisel – töökojal on siis lihtne täpne pakkumine teha.

Korduma kippuvad küsimused