Liiklusõnnetus Eestis: mida teha pärast avariid samm-sammult

Esimesed sammud sündmuskohal: ohutus ennekõike

Liiklusseaduse § 169 järgi peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil ohutulesid pole või sõiduk on halva nähtavusega kohas, tuleb teele panna ohukolmnurk. Seejärel tee kõik võimalik, et liiklus õnnetuskohal oleks ohutu: pane selga helkurvest, hoia inimesed sõiduteelt eemal ja ära jää seisma sõidukite vahele.

• Jää seisma, lülita sisse ohutuled, vajaduse korral pane välja ohukolmnurk.
• Hinda olukorda: kas keegi on viga saanud, kas sõidukid on ohtlikus kohas, kas lekib kütust.
• Kui on vigastatuid, helista 112 ja tegutse häirekeskuse juhiste järgi; anna esmaabi oma oskuste piires.
• Kirjuta üles pealtnägijate nimed ja kontaktid (nende nõusolekul).
• Teise juhi soovil näita isikut tõendavat dokumenti.
• Ära tarbi alkoholi ega muid joovastavaid aineid enne, kui õnnetuse asjaolud on sündmuskohal selgitatud.

Millal tuleb helistada 112 ja kutsuda politsei?

Häirekeskust (112) tuleb teavitada alati, kui liiklusõnnetuses on inimene viga saanud või hukkunud. Politsei- ja Piirivalveameti juhise järgi tuleb 112 helistada ka siis, kui vigastatuid ei ole, aga osalised ei jõua vastutuse küsimuses kokkuleppele, või kui kahju saaja või kahju tekitaja ei viibi sündmuskohal – näiteks kui kahjustasid parklas võõrast autot, aeda, liiklusmärki või valgustusposti, mille omanikku kohal pole.

• Keegi on saanud vigastada või hukkunud, või osaline soovib ise tervisekontrolli.
• Juhid ei ole süü ja vastutuse osas ühel meelel.
• Kahju saaja ei ole teada või kahju tekitaja on sündmuskohalt lahkunud.
• Kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel – politseile tuleb teatada kohe; suurulukiga kokkupõrke korral teavita häirekeskust ka siis, kui autol kahju pole.
• Mingil muul põhjusel ei ole võimalik õnnetuse andmeid kirjalikult vormistada ja allkirjastada.

Millal võib avarii vormistada ilma politseita?

Liiklusseaduse § 169 lõige 4 lubab politseid mitte teavitada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: keegi ei saanud vigastada ja osalised ei nõua tervisekontrolli; juhid (või juht ja varalise kahju saajad) on vastutuse küsimuses ühel meelel; kõigi osaliste andmed on kirjas viisil, mis võimaldab neid hiljem tuvastada; varalise kahju eest vastutav isik on nimetatud; ja osalised on need asjaolud kirjalikult vormistanud ning allkirjastanud.

Enamik Tallinna plekimõlkimisi vastab neile tingimustele ja vormistatakse ilma politseita. Kui aga teine juht muudab hiljem meelt või sa ise kahtled, kes oli süüdi, on kindlam kutsuda politsei kohe – tagantjärele on asjaolusid palju raskem tõendada.

Liiklusõnnetuse teade: paberil või avarii.lkf.ee kaudu

Kõige lihtsam on vormistada õnnetus digitaalselt nutitelefonis aadressil avarii.lkf.ee. Rakendus töötab eesti, vene ja inglise keeles, sobib kuni viie sõidukiga õnnetusteks Eestis ning ka juhtumiteks, kus sõiduk kahjustas muud vara (jalgratast, tõukeratast, aeda, maja, tanklaseadet). Sisestad sõidukite ja juhtumi andmed, lisad fotod ning pärast kinnitamist saadetakse teade sinu valitud kindlustusseltsile.

Paberil sobib isekopeeruv vorm „Teade liiklusõnnetusest” – see on kogu Euroopas kasutusel olev ühine avariiteade, mida jagavad kindlustusseltsid ja tanklad. Kui vormi pole, kirjuta samad andmed valgele paberile: kuupäev, kellaaeg ja täpne koht; sõidukite omanike ja juhtide nimed, aadressid, telefonid; sõidukite mark, mudel ja registreerimismärk; osalenud jalakäijate andmed; tunnistajad; lühike kirjeldus ja skeem sõidukite asendist ja liikumissuunast; ning osaliste allkirjad koos märkega, kes on kahju tekitamise eest vastutav.

Mida täpsemalt on dokumendid sündmuskohal vormistatud, seda lihtsam on hilisem asjaajamine kindlustusseltsiga. Kui osalisi on rohkem kui kaks, täidetakse mitu vormi.

Fotod ja tõendid: mida jäädvustada

• Üldvaade õnnetuskohast mõlemast suunast, enne sõidukite liigutamist.
• Kõik sõidukid koos registreerimismärkidega ja nende asend teel, sh pidurdusjäljed ja klaasikillud.
• Kahjustused lähedalt igal sõidukil, ka väikesed kriimud.
• Liiklusmärgid, teekattemärgistus, foorid ja teeolud (lumi, jää, vihm).
• Teise juhi juhiluba, sõiduki registreerimistunnistus ja kindlustuse olemasolu – Eesti sõiduki kindlustusandjat saab registreerimismärgi järgi kontrollida lkf.ee lehel.
• Tunnistajate nimed ja telefoninumbrid.
• Lühike video, kui olukord seda võimaldab.

Sõidukite liigutamine ja mida sündmuskohal mitte teha

Enne politsei saabumist tohib sõidukeid ja õnnetusse puutuvaid esemeid liigutada ainult siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või kui teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu – ja ka siis alles pärast seda, kui sõidukite asend ja jäljed on tunnistajate juuresolekul märgistatud. Kui politseid ei kutsuta, pildista sõidukite asend ära ja vabasta seejärel sõidutee.

Sündmuskohalt lahkumine on tõsine rikkumine: liiklusseaduse § 237 näeb liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (trahviühik on karistusseadustiku § 47 järgi 8 eurot, seega kuni 2400 eurot), aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuks. Sama paragrahv karistab abitus seisundis kannatanu abita jätmist. Ära lahku ka siis, kui teine osaline ütleb, et „pole midagi” – vormistage teade või kutsuge politsei.

Kindlustusandja teavitamine: liikluskindlustus ja kasko

Liikluskindlustuse seaduse § 37 järgi peavad nii kahju põhjustaja kui ka kahjustatud isik teavitama kindlustusjuhtumist viivitamata kas kahju põhjustaja või kahjustatud isiku kindlustusandjat. Kui kannatanu esitab teate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, iseteenindus, avarii.lkf.ee), loetakse see ühtlasi kahju hüvitamise nõudeks. Tavalise sõidukikahju korral võib kannatanu pöörduda kas oma või süüdlase kindlustusandja poole – sageli on lihtsam oma selts.

Kahjustatud sõidukit tuleb hoida võimalikult õnnetusjärgses seisundis ja näidata kindlustusandjale ette: seaduse § 38 järgi mitte kauem kui seitse kalendripäeva pärast teatamist (kindlustusandja kirjalikul palvel 15 päeva). Ära alusta remonti enne, kui kindlustusandja on kahju üle vaadanud või selleks loa andnud. Kindlustusandja peab vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, hiljemalt 30. kalendripäeval teatamisest, ning seejärel kahju hüvitama või keeldumist põhjendama.

Liikluskindlustus on kohustuslik ja hüvitab kahju, mille sina teisele tekitasid – teise sõiduki, vara ja inimeste vigastused. Sinu enda auto remonti see ei kata, kui sina olid süüdi. Selleks on vabatahtlik kaskokindlustus: kasko korral teavita oma seltsi lepingus toodud korras ja arvesta omavastutusega. Kui süüdi oli teine juht, hüvitatakse sinu auto kahju tema liikluskindlustusest.

Kui teine sõiduk oli kindlustamata, põgenes või on välismaine: LKF

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) hüvitab kannatanule kahju, kui selle põhjustas kindlustamata sõiduk, millel pidi liikluskindlustus olema, või kui ühelgi kindlustusandjal pole hüvitamiskohustust (liikluskindlustuse seaduse § 45). Kui kahju põhjustanud sõidukil oli alla aasta tagasi lõppenud leping ja sõiduk on olnud pidevalt liiklusregistris, hüvitab kahju viimase lepingu kindlustusandja.

Tuvastamata jäänud sõidukiga (näiteks parklas põgenenud juht) põhjustatud kahju hüvitab LKF piirangutega (§ 46): sõiduki enda kahjustusi tundmatu sõiduki puhul ei hüvitata, välja arvatud juhul, kui samas õnnetuses tekitati inimesele raske tervisekahjustus või surm; sel juhul rakendub sõidukikahjule 250-eurone omavastutus. Muu vara kahju korral on omavastutus kuni 150 eurot. Seega on parklas kriimustatud auto puhul otsustava tähtsusega kaamerad, tunnistajad ja kiire politseiteade – või oma kaskokindlustus.

Välismaa sõiduki põhjustatud kahju käsitleb selle kindlustusandja korrespondent Eestis; kui korrespondenti pole, hüvitab kahju LKF. LKF-i kontaktid ja nõudevormid on lehel lkf.ee, telefon +372 667 1800.

Auto remont pärast avariid: kuidas valida töökoda

Kui kindlustusandja on kahju üle vaadanud, lepitakse kokku hüvitamise viis: remont kindlustusandja partnertöökojas, remont sinu valitud töökojas või rahaline hüvitis. Küsi alati, milline on sinu valikuvõimalus ja millised on tingimused – kasko puhul on need lepingus, liikluskindlustuse puhul seaduses ja kindlustusandja hea tava dokumentides.

Enne remondi kinnitamist tasub võtta mitu hinnapakkumist ja need omavahel võrrelda: varuosade tüüp (originaal või asendusosa), töötundide arv, värvimise ulatus ja garantii tehtud tööle. BipFixi lehel /emergencia saad avarii registreerida, lisada fotod ja saada remondipakkumised Tallinna töökodadelt; kuidas pakkumisi lugeda, selgitab meie juhend /guias.

Korduma kippuvad küsimused